Kelle nägu on kohalik poliitika aastal 2025?
Tänavused kandidaatide nimekirjad on väljas, mis lubab heita pilgu nende koondportreele. Avanev pilt ei üllata.
Selle nädala alguses kukkus tähtaeg tänavuste kohalike valimiste kandidaatide üles seadmiseks. Sedakorda osaleb valitavate poolelt ühtekokku 9674 inimest 11 erakonnast ja 159 valimisliidust, lisaks on 67 inimest end üles seadnud üksikkandidaatidena.
Kui püüda vaadata nende kõigi koondportreed, siis joonistuvad välja mõned ammu tuttavad asjad. Esimesele ja kõige ilmsemale neist annab vastuse kandidaatide eesnimede sagedusjärjestus:
Ehk siis keskmine kandidaat on eestlasest mees nimega Andres1. Esimene vene nimi (Aleksandr) on muide kohe järgmisena kohal 26. Tõsiasi, et kõige sagedasemalt esinev naisenimi Katrin on selles nimistus alles 18. kohal peegeldab muidugi nimekirjade soolist jaotust, mis on sedakorda 6023 vs 3652 meeste kasuks. Vaadates seda lähemalt erakondade lõikes avaneb järgmine pilt:
Nagu näha, on sotsid ainsana suutnud oma nimekirja saada napilt rohkem naisi kui mehi, kui Isamaa puhul on suhe pea täpselt 2:1 meeste kasuks. Piirkondlikult näeb kandidaatide sooline jaotus välja järgmine:
Huvitava kokkusattumusena on Kihnu ühtaegu nii kõige kõrgema naiskandidaatide propotsiooniga kui ka kandidaatide kõige madalama keskmise vanusega (41,75 aastat) omavalitsus.
Sedalaadi võrdluste puhul tuleb muidugi tüüpiliselt kähku üles argument, kuidas “sugu ei loe, oluline on kompetents”. Kindlasti ei ole haridus ainus pädevuse mõõdupuu, aga kuna need andmed on valimisteenistuse poolt välja pandud, siis on lihtne heita kiire pilk, kuidas mehed ja naised selles võrdluses välja paistavad — ja maakondade võrdluses avanev pilt on selline:
Ehk siis: meeste puhul on kõrgharidusega kandidaadid enamuses vaid viies maakonnas seitsmeteistkümnest, samas kui naiste puhul jääb sellest latist allapoole vaid Järvamaa, kus kõrgharidus on 47% naiskandidaatidest — mis on muide täpselt võrdne meeskandidaatide kõrgharituse keskmise määraga. Iseenesest ei ole siin midagi ootamatut — hariduslõhe on ka kogu populatsioonis tugevalt naiste poole kaldus: 2021. aasta rahvaloenduse andmetel oli kõrgharidus 44,6% naistest, kuid vaid 31% meestest.
Niisamuti jooksevad haridustaseme erinevused välja aga ka erakondade lõikes. Ainsad kaks parteid, kus meeste kõrgharituse määr naiste oma ületab, on KOOS ning Vabaerakond Aru Pähe, üldiselt aga on tegemist juba tuttava mustriga (mis muidugi kehtib ka valimisliitude puhul).
Selle valguses võib julgelt öelda, et poliitikas haridust väärtustajad peaks keskeltläbi pigem vaatama naiskandidaatide suunas. Senine kogemus ei anna aga siin paraku palju põhjust optimismiks — tüüpiliselt jääb naiste osakaal valituks osutute seas veelgi madalamaks, kui ta seda kandidaatide puhul on.
Fun fact: kuna Rahvastikuregistri andmetel on Eestis kokku 6,237 Andrest, siis tuleb välja, et seekordsetel valimistel kandideerib neist pea iga viiekümnes (täpsemalt siis 1,8%).