Keskerakonna võim Tallinnas ei ole paratamatu
Eestlasest valija aktiivsusest sõltub Keskerakonna võimule naasmine
Järgmisel nädalal toimuvad kohalikud valimised. Panime üles värske Tallinna valimisennustuse ja homme paneme üles Tartu oma. Selle nädala alguseni olid meil “põllul” mitu erinevat küsitlust, sealhulgas Tallinna ja Tartu veebiküsitlus, üks laiem kombineeritud meetodil tehtud üleriigiline küsitlus, kus lisaks spetsiifilistele teemadele ka valimiseelistuse küsimused sees ja neile lisaks ka üks ad-hoc väike telefoni juhuvalimiga valimiseelistuse küsitlus Tallinnas ja Tartus, et veebivalimile veidi tuge juurde saada. Need küsitlused kokku moodustavad viimase täienduse meie valimismudelisse enne järgmisel nädalal toimuvaid kohalikke valimisi (kokku vastanuid üle 3000, neist Tallinnas umbes 1850 ja Tartus 650).
Kandidaatidega küsitlusi me seekord ise kampaania lõpufaasis ei teinud ja nende testid tegime ära juba suvel. Selge on, et kandidaadid valijate käitumist määravad, aga kui hea on kandidaatidega veebipaneelides läbi viidud küsitluste ennustusvõime, näitab valimispäeva õhtu.
Tallinna seis on pingeline
Kuigi Keskerakond on vaieldamatult viimase poolaastaga tugevnenud, ei paista neil vahepeal mõnedes küsitlustes terendanud ainuvõimu siiski kokku tulevat ja kõige otsustavamaks küsimuseks saab, kas EKREga kahepeale enamus saavutatakse. Selleks peavad nad koguma 40 kohta 79st. Kindel see ei ole, veapiirid lubavad kõikumist mõlemale poole ja lõpuks sõltub kõik siiski sellest, millised valijad tegelikult valima tulevad.
Keskerakonna ainuvõimu kuulutus põhineb hinnangutel, et nii Parempoolsed kui EKRE jäävad valimiskünnise alla. Meie mudelid ei ole kumbagi neist sündmustest sel aastal veenvalt näidanud (üheks lühikeseks hetkeks suvel jäid Parempoolsed komakohaga künnise alla, aga nad on sellest hetkest tugevnenud). Kuigi tuntud kandidaatide vähesus osasid valijaid kindlasti mõjutab, on üsna maailmavaatelistest Parempoolsete valijatest siiski raske uskuda, et nad jätavad neile hääle andmata üksnes seetõttu, et iga linnaosa nimekirja eesotsas ei olegi mõnda ammu laialt tuntud inimest. Samuti on Parempoolsete valijad profiililt sellised, kes kipuvad valimistel rohkem välja tulema – jõukamad, haritumad ja mitte verinoored. Eesti 200 võimalused ei ole täiesti kadunud ja meie andmetes on nad olnud läbivalt üsna künnise lähedal või selle kohal, aga nende puhul on kindlasti probleemiks kujunenud ennustused ise, mis neile hävingut kuulutavad. Meie andmete järgi on nende seis Tallinnas siiski tugevam kui näitavad teised küsitlused ja Tartus on neil samuti hea šanss volikokku jõuda, aga selle pildi saab täpsemalt ette homseks.
Tallinnas teise koha saavutajat on hetkel võimatu ennustada, sest Isamaa ja SDE reitingud on võrdsed ja küsimus, kumb neist peale jääb, on modelleerimise poolt vaadatuna juhuslik. Päriselus tulevad siin ilmselt mängu Jüri Ratase ja Marina Kaljuranna isiklikud häälesaagid Lasnamäel, Jevgeni Ossinovskile kui ametisolevale linnapeale minevad hääled, valimisteni kandev meediafoon ja väiksemad juhuslikud faktorid. Sama juhuslik paistab olevat see, kas Reformierakond saab 8 või 9 mandaati, aga läbivalt paistavad need kolm erakonda hetkel kokku saavat 34 või 35 mandaati.
Poliitiline aritmeetika
Juhul, kui Keskerakond ja EKRE 40 kohta kokku saavad, võib kindel olla, et Keskerakond Tallinnas võimule ka tagasi tuleb, sest selline tulemus jätab neile kõik trumbid kätte. Ühelt poolt ei ole realistlik, et ülejäänud erakonnad sooviks juba niigi keerulist 4 liikmega koalitsiooni liialt toksilise EKREga täiendada. Meenutuseks, kuigi eelmisel kevadel tõstatati korduvalt ideed EKRE kaasamisest Keskerakonna võimult kukutamiseks, jäeti ka toona see võimalus puutumata ja oodati, millal Keskerakond piisavalt nõrgeneb, et moodustada koalitsioon ilma EKREta. Selles osas ei ole midagi muutunud. Teiselt poolt, juhul kui peale valimisi on Keskerakonnal koalitsioon EKREga tagataskus, saavad nad rahulikult omale sobivat partnerit valida ja nende jõuõlg on väga suur. Kuna kõik teavad, et EKREga alternatiiv on võimalik, ei kanna ka moraalne argument, et sel aastal juba kolmandat korda lõplikult korruptsioonis süüdi mõistetud Keskerakonnaga koalitsiooni teha ei tohi, sest võimule tuleksid nad ju niikuinii. Olukorras, kus Keskerakond ja EKRE kahepeale enamust kokku ei saa, tuleks aga kõigil teistel seda võimuliitu kaaluvatel erakondadel päris põhjalikult selgitada, miks tingimata Keskerakonnaga koalitsiooni teha on vaja, sest teisel pool on ju alternatiivne enamus olemas.
Valimisaktiivsusest
Kuidas aga nii läks, et Keskerakond uuesti nii tugevas positsioonis on? Põhjuseid ei pea muidugi kaua otsima, kõige ilmsem neist on seotud Riigikogu otsusega pikaajalistest elanikest Vene kodanikud valimisõigusest ilma jätta, lisaks veel Vene kirikuga seonduv kemplus jmt. Kõik see on konsolideerinud kohalikud venekeelsed elanikud veel tugevamalt Keskerakonna taha kui varem – eriti valimisõiguse küsimuses oli ju selge, et ainsana paistis venelaste huve kaitsvat Keskerakond. Täpsemalt väljendub see selles, et kui 2021 KOV valimistele minnes oli erakondliku eelistuseta umbes 38% Tallinna muust rahvusest valimisõiguslikest elanikest, siis tänastest muust rahvusest valimisõiguslikest on eelistuseta umbes 31%. Kohalikud venelased on täna selgelt kindlamad kui neli aastat tagasi, et nende huve kaitseb just Keskerakond ja see ennustab, et nad tulevad valimistel rohkem välja. See nüanss jääb tavaliselt näidatavates reitingutes radari alla, sest reitinguid arvutades võetakse välja kõik inimesed, kel valimiseelistust ei ole (sisuliselt on eeldus, et valima nad ei lähe). Ja kui erinevate uuringutegijate graafikutes näidatav Keskerakonna reiting muust rahvusest valijate seas paistab varasemate aastatega üsna võrdne, siis tegelikult on nende toetus selles grupis märksa suurem, sest eelistuseta inimesi on vähem ehk valijaid selles grupis on suhteliselt rohkem.
Samal ajal on eelistuseta eestlaste osakaal Tallinnas võrreldes 2021 valimistega veidi suurenenud – 22% pealt 26% peale ja liikunud selles suunas ka valimistele lähenedes. Nendest samaaegsetest vastassuunalistest liikumistest tulebki kokku, et kuigi muust rahvusest valijaskond vähenes Tallinnas valimisõiguse äravõtmisega ligi 30 000 elaniku ehk umbes 20% võrra, on täna muust rahvusest elanikud märksa tõenäolisemad valijad. Lisades siia eestlasest valija leiguse tähendabki seis seda, et Keskerakonnale on uuesti võimule naasmine praktiliselt kandikul kätte mängitud. Sotsioloogiliselt pole siiski usutav, et venekeelsete valijate valimisaktiivsus kasvab eestlaste tavapärase valimisaktiivsuse tasemele, aga päris nii suurt kasvu Keskerakonnal vaja ei olegi – juhul, kui tavapärasest suurem osa eestlastest valijaid otsustab koju jääda, on Keskerakonna võimule naasmine kindel.