Mida arvab Eesti inimene roheteemadest?
Eestlane valutab südant metsa pärast. Prügi sorteerimist peetakse õigeks asjaks. Energeetika on inimeste jaoks tähtis ning tuuleenergia vastaste kõrval leidub ka neid, kes on nõus pargi lähedal elama.
Koostöös Rohetiigriga on Salgal valmimas mahukas Eesti ühiskondlikku arvamust kraadiv uuring roheteemadel. Teemad katavad laia spektrit. Uurime Eesti inimeste suhtumist keskkonnakaitsesse, kliimamuutustesse, energeetikasse, metsandusse, jäätmekäitlusse, transporti ja veel mitmesse teemasse. Uuringu rõhuasetus on rohemajandusel, ehk püüame leida viise, kuidas võiksid ettevõtted ja riigiasutused roheüleminekut inimestele tõhusamalt selgitada ja kuidas leida vajalikele muutustele avalikku toetust.
Uuringu esimeses faasis viisime Turu-uuringute ASi abiga läbi põhjalikud fookusgruppide vestlused, et saada paremat arusaamist, mil moel inimesed erinevatel roheteemadel mõtlevad ja kuidas neist teemadest räägivad. Fookusgruppide põhjalik kokkuvõtte on nüüd kõigile lugemiseks avatud. Lae alla ja tutvu!
Fookusgrupid on väga kasulik abivahend kvantitatiivküsitluse jaoks hüpoteeside püstitamisel ning küsimuste disainimisel. Uuringu põhiosana viime läbi kolm kvantitatiivküsitluse lainet, millest esimene sai suve algul tehtud ning kaks lainet toimuvad septembris ja oktoobris.
Meil oli Zoomi keskkonnas kokku neli fookusgruppide arutelu. Kaks gruppi olid linnalised grupid, ehk siis inimesed Tallinnast, Tartust, Pärnust ning Harjumaa nn kuldse ringi valdadest. Linnagrupid jagasime nooremateks ja vanemateks ning joone tõmbasime 44nda eluaasta juurde. Tegime ka kaks maapiirkondade gruppi, millest üks keskendus Kagu-Eestile ja teine Lääne-Eestile. Järgnevalt teeme väikese valiku fookusgruppide olulisematest järeldustest. Kõik teemad on põhjalikumalt kaetud aruandes endas.
Arutelud andsid taas selge signaali – eestlased peavad ennast metsarahvaks. Eesti looduskeskkonna seisundit hinnati suhteliselt heaks, kuid väga üksmeelselt tõsteti peamise keskkonnaprobleemina esile metsa liigset raiumist. Mure metsa pärast tuli vestlustes esile erinevate nurkade alt ning seda väljendasid nii linnagrupid kui eriti maainimesed, kes enda koduümbruses metsakeskkonnaga vahetult kokku puutuvad. Metsandust ja puidutööstust peetakse samas oluliseks majanduse ja töökohtade jaoks, kuid korduvalt väljendati kriitikat, et Eestis raiutavat metsa ei väärindata piisavalt ning veetakse töötlemata kujul Eestist välja.
Kliimasse suhtumises oli domineeriv seisukoht, et kliimamuutused on probleem, olgu need siis inimese või looduse tekitatud, kuid Eesti ei suuda väikese riigina globaalseid protsesse mõjutada. Eesti peaks keskenduma kitsalt meie enda keskkonnaprobleemidele ja meid tabavate muutustega kohanemisele. Ehkki arutelugrupid polnud teravalt kliimaskeptilise tonaalsusega, siis valdav suhtumine oli kooskõlas kevadise Eurobaromeetri kliimahoiakute uuringuga, mis paigutas Eesti selgelt üheks kliimaskeptilisemaks ühiskonnaks Euroopa Liidus. Nooremad ja linnalise taustaga osalejad olid kliimamuutuste suhtes aktiivsema hoiakuga ning pidasid vajalikumaks ka Eesti riigi samme kliimamuutuste pidurdamiseks. Vanemad osalejad võtsid alalhoidlikuma hoiaku ning rõhutasid enam kohanemise vajadust.
Energeetika oli teema, mis läks osalistele väga korda ning kõige olulisemaks aspektiks peeti energiajulgeolekut, et tuled igal juhul põleks. Ei soovita liigset sõltuvust ainult ühest energiaallikast ning välisühendustest. Vanema linnarühma ja maagruppide osalised väljendasid rohkem muret põlevkivienergeetikast kiire väljumise pärast, kuni alternatiivseid juhitavaid võimsusi veel pole. Nooremad osalejad olid positiivsema suhtumisega taastuvenergia arendamise osas. Valdav enamus arvas, et taastuvenergia kõrvale on vaja piisavalt stabiilset ja juhitavat tootmisvõimsust. Võimalikuks alternatiiviks põlevkivielektrile peeti gaasijaamasid ning tuumaenergia suhtes oli suhtumine kõigis gruppides valdavalt soosiv. Taastuvenergiat ja tuumajaama peeti tulevikus mõistlikuks kombinatsiooniks. Murekohtadena mainiti tuumajaama ohutust, tuumajäätmeid ning nooremas linnarühmas ka tuumajaama majanduslikku mõttekust.
Tuuleparke peeti üldiselt oluliseks keskkonnasõbraliku energia allikaks, kuid rohkem tuleks vaeva näha kohalike kogukondade kaasamisega ning arvestada tuleb ümbritseva loodusega. Peamiste murekohtadena mainiti tuuleparkide müra ja visuaalset reostust, kuid mitu osalejat rõhutas, et neil teemadel levitatakse ka palju desinformatsiooni. Tugev oli üksmeel, et tuulikuid võiks rajada endistele tööstusaladele. Linnarühmades oli suhtumine tuuleparkide läheduses elamisse soosiv või neutraalne. Sooviti küll täpsemat infot võimaliku pargi konkreetsest mõjust tervisele ja visuaalsele keskkonnale. Mitu nooremat osalist nimetas tuulikuid esteetiliselt ilusateks. Linnarühmade arvates võiks odavam elektrihind, või mõni muu toetusmeede, tuulearenduste lähipiirkonnas elavate inimeste suhtumist tuuleparkidesse parandada. Maarühmade suhtumine tuuleparkide läheduses elamisse oli tunduvalt skeptilisem ning mure tervisemõjude pärast suurem.
Suhtumine jäätmereformi põhimõttesse, et inimesed, kes oma prügi liigiti ei sorteeri, peaksid maksma jäätmeveo eest rohkem, oli valdavalt toetav. Mitu osalist kinnitas, et ehkki nad praegu oma prügi ei sorteeri, siis taoline rahaline motivaator paneks nad oma käitumist muutma. Eraldi rõhutati, et kogu süsteem peab olema võimalikult lihtne ja arusaadav ning ülioluline on, et liigiti kogutud jäätmed ka tegelikult liigiti kasutusse võetaks. Süsteemi usaldusväärsus ja mõtestatus on inimeste jaoks väga olulised.
Isikliku keskkonnasõbraliku käitumise näitena toodi eri gruppides riiete ja muude koduste asjade ja seadmete parandamist ja korduvkasutamist. Enamik pidas ennast tubliks parandajaks ja taaskasutajaks. Põhiline murekoht on elektroonikaseadmete vähene vastupidavus ning remontimise liiga kõrge hind või keerukus, mis sunnib parandamise asemel ostma uusi tooteid. Sel teemal oldi nõus, et tootjatele tuleks panna kohustus valmistada vastupidavamaid tooteid.
Kokkuvõttes saab öelda, et mitmed fookusgruppides kõlama jäänud peamised järeldused taastuvenergia, metsanduse, jäätmemajanduse ja muude teemade kohta on saanud ka kvantitatiivküsitluses selgelt kinnitust. Kogu uuring valmib novembris ning põhjaliku ülevaate tulemustest teeme 26. novembril Rohetiigri ja Äripäeva tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.