SALK 2025
Aasta lõpp on käes ning taaskord aeg tagasivaateks, järjekorras juba viiendaks.
Eestis oli tänavu teadagi KOV-valimiste aasta. Selle raames tegime koostööd kolme erakonnaga: Reformierakonna, SDE ja Eesti 200-ga. Kuivõrd kõigil nimetatuil on käimas kohtuvaidlus ERJK-ga (sellest veidi lähemalt allpool), korraldasime asjad nõnda, et nii andmed kui ka meie töö olid lepingutega kaetud ning parteide poolt makstud. Meie vaates ei ole midagi sisulist muutunud — oleme endiselt seisukohal, et erakonnad ei ole meie kliendid ning me ei osuta neile teenuseid, aga kuni kohus pole otsustanud, on ilmselt kõigile osalistele mõistlik mahutada end ERJK praeguse tõlgenduse piiresse. Tagasivaates tuleb tõdeda, et selline koostöövorm osutus meie jaoks päris mitmes mõttes piiravaks. Kuigi vähemalt andmete poolelt vaadatuna on erakondade (sisuliselt kõigi, mitte ainult mainitud kolme) vajadustel väga suur ühisosa, on parteide valimiskampaaniatel siiski omad spetsiifilised kitsamad prioriteedid, mis võivad olla pinges nii omavahel kui lahkneda kohati ka sellest, mida me ise mõistlikuks ja vajalikuks peaksime.
Samuti töötasime tänavu üpris piiratud andmemahtudega: seda nii 2023. aasta valimiste kui ka selle võrdluses, mida tegi Ühiskonnauuringute Instituudi ning Käitumisuuringute Keskuse ühine ekipaaž, mille tulemusena leidsime end valimiste eel meedias suurema osa ajast kommenteerimas mitte meie, vaid nende andmeid ja mudeleid. Loomulikult ei ole see hea positsioon, millel olla ning siit tuleb üks tänavusi peamisi õppetunde: 2027. aasta valimistsüklile vastu minnes on kriitiliselt tähtis, et meil oleks oma autonoomne regulaarne andmevoog. Selle nimel oleme juba tööle asunud ning ühtlasi tähendab see, et järgmisel ja ülejärgmisel aastal saame nii kampaaniaperioodil kui ka enne oma andmetega olema avalikkusele märksa enam nähtavad.
Lisaks KOV-valimistele töötasime lõppeval aastal tihedalt Rohetiigri kokku kutsutud ettevõtete ja organisatsioonide koalitsiooniga, et saada põhjalik ning detailne sissevaade Eesti inimeste hoiakutesse roheteemadel. Kliimamuutuse temaatika on nii meil kui Euroopas laiemalt saanud üheks olulisemaks poliitilise polariseerumise teljeks ning sellega seotud hoiakute mõistmine on oluline nii poliitikutele, poliitikakujundajatele kui ka ettevõtetele — ning kavatseme selle fookusega jätkata ka järgmisel aastal.
Väljaspool Eestit oli meie suurim ettevõtmine kohalike kodanikuühiskonna partnerite toetamine Moldova septembrikuistel parlamendivalimistel. Eelmise aasta EL-referendum ning presidendivalimised leidsid aset massiivse Venemaa-poolse mõjutustegevuse ning otsese sekkumise tähe all ning sama muster kordus ka tänavu. Meie eesmärgiks oli aidata kaasa, et Moldova Euroopa-meelsetel jõududel oleks võimalikult täpne ja detailne ülevaade valijate hoiakutest ning kampaania üldisest seisust. Nagu paljud ilmselt märkasid, läksid valimised selles osas õigetpidi ning kuigi on raske öelda, kui suurt või väikest osa selles meie mängisime, saab siiski tõdeda, et meie tehtud töö leidis kasutust ning osutus ka päris täpseks.
Nagu ülalpool juba mainitu, jõudis tänavu vahefinišisse ka juba 2023. aastal alanud vaidlus ERJK ning nelja erakonna (Reformierakond, Keskerakond, Eesti 200 ning SDE) vahel selle üle, kas eelmiste Riigikogu valimiste eel meie andmete ning analüüsi näol on või ei ole tegemist annetusega. Märtsi alguses tegi ERJK (häältega 6:3) neljale erakonnale ettekirjutuse, millega kohustas neid üheskoos tasuma meile kokku 92 572 eurot. Ilmselt ei tulnud kellegi jaoks üllatusena, et erakonnad komisjoni argumentatsiooniga ei nõustunud ning vaidlustasid selle kohtus. Novembris toimus eelistung, mis meedias pea mingit tähelepanu ei saanud (ainsana kattis seda oma portaalis Postimees). See on kummaline olukord, kuna täiesti sõltumata, kumba pidi kohus lõpuks otsustama peaks, on tegemist äärmiselt kaaluka asjaga, mis saab mõjutama valimiskampaaniaid ning Eesti poliitikat laiemalt pikaks ajaks. Vaidluse südames on täna kehtiv (ja juba pea veerand sajandit vana) erakonnaseadus, mille kohendamise vajadusele on õiguskantsler juba aastaid tähelepanu juhtinud, kuid mis sellele vaatamata püsib nüüd juba järjekorras vähemalt viienda (Lauri, Järg, Laanet, Timpson ja nüüd Pakosta) justiitsministri lauasahtlis.
Nimetatud nelja erakonna vs. ERJK vaidlusega üsna samal ajal jõudis prokuratuur süüdistuseni aga Isamaa erakonna ning Parvel Pruunsilla kaasuses. Tahtmata siin selle üksikasjadesse laskuda, on ometi huvitav ära märkida, et kui 2023. aastal olid just nimelt Isamaa erakonna mitmed nimekad poliitikud need, kes nii ERJK-s kui ka avalikkuses valjuhäälselt rääkisid, kuidas SALK on rikkunud nii moraalinorme kui seadust, siis tänaseks kinnitab erakonna esimees Urmas Reinsalu meediale, kuidas ta on “kaugel sellest”, et arvata nagu oleks SALK kunagi midagi valesti teinud. Samal ajal näib kogu Isamaa ning Pruunsilla kaitsetaktika keskenduvat üritusele panna võrdusmärk MTÜ Isamaalised ning Tõnis Paltsu OÜ Pambose ja meie tegevuse vahele. Kas see argumentatsioon seaduse mõttes vett peab, jääb muidugi kohtu otsustada, kuid sisuliselt ei ole päris kindlasti tegu samalaadsete asjadega.
Vaadates lõpetuseks korra algava 2026. aasta suunas saame kinnitada, et tegemist jätkub. Järgmiste, 2027. aasta märtsis toimuvate Riigikogu valimiste aktiivsete kampaaniate start jääb sügisesse, kuid ettevalmistused on juba alanud. Ka mujal Euroopas on selgelt näha illiberaalsete jõudude konsolideerumist ning tõusu (selle kohta on üks väga hea ülevaade siin) ning oleme näinud, et meie Eesti kogemus on väga hästi kasutatav ning laiendatav ka mujal. Järgmisel aastal tulevad parlamendivalimised näiteks Ungaris, Armeenias, Rootsis, Lätis ja Taanis — saab näha, kas, ja kui, siis mil moel me neis kedagi toetada saame, kuid üldine põhjus seda teha on kenasti kokku võetud ülalpool lingitud artikli lõpulõigus:
Demokraatia on kõikjal surve all ja seda tuleb kaitsta igal üksikul tasandil. See nõuab demokraatlikelt valitsustelt – ja demokraatiameelselt kodanikuühiskonnalt, meedialt ja rahvusvahelistelt institutsioonidelt – mitte ainult oma poliitiliste süsteemide tugevdamist kodus, vaid ka võitlust illiberaalsete võrgustikega, mis toetavad autoritaarseid liikumisi kogu maailmas. Suurem koordinatsioon annab autokraatiale eelise. Kuni demokraatliku alliansi ülejäänud liikmed oma strateegiaid ei ajakohasta, seisavad nad silmitsi vaid edasise langusega.
Nagu alati: aitäh, et oled meid toetanud. Head algavat 2026. aastat meile kõigile.