Vallatu suvi

Suvi on käes, kuid valimised lähenevad kiirelt — mis tähendab, et on aeg kristallkuulilt tolm pühkida ja hakata sügisesse piiluma.

19. sajandi esimesel poolel tuli Briti ajakirjanduses käibele termin “silly season”, mis algselt tähistas midagi väga sarnast meie “hapukurgihooajale” (mis muidugi on omakorda otsetõlge saksa k. Sauregurkenzeit-ist). See oli tüüpiliselt suve lõppu jääv aeg, mil parlament ning kohtud puhkasid ning tõsiseid uudiseid nappis, mistõttu ajalehtedel ei jäänud muud üle, kui täita lehepinda “Kurg kukkus korstnasse” tüüpi lugudega. Ajapikku omandas silly season aga ka spetsiifilisema poliitika ja valimistega seotud tähenduse, viidates perioodile, mil valimiskampaaniad hakkavad tasapisi hoogu sisse saama ning parteid ja kandidaadid püüavad iga hinna eest meedias nähtavale trügida, ennast upitada ja vastastele kaikaid kodaratesse loopida. Ühtlasi kiputakse kasvavas joones jagama ka erinevaid pööraseid lubadusi, katsetama oportunistlikke sõnumeid ja isiklikke rünnakuid jne. Mõnikord (eriti USA kontekstis) eristatakse sellele lisaks veel ka vahetult valimistele eelnevat lühemat stupid season-it, kui kampaaniate toon ja retoorika muutuvad lihtsalt veidrast otsesõnu jaburaks ning üldine poliitiline temperatuur jõuab keemispunktini.

Tänavuste kohalike valimisteni on jäänud veel enam kui 100 päeva ja ilmselt on igaüks, kes vähegi meediat jälgib, saanud veenduda, et vähemalt pealinnas on silly season täies purjes. Iseenesest on see ju ka igati ootuspärane: valimised toimuvad 19. oktoobril küll üle kogu riigi kõigis omavalitsustes, kuid Tallinnas on panused kahtluseta kõige kõrgemad — ja seda päris mitmes mõttes. Ühelt poolt on ka täiesti eraldivõetuna tegu poliitilise ja majandusliku võimu keskusega, mille olulisus ei jää suurt alla Riigikogule. Teisalt mõjutab Tallinna võimuliidus toimuv oluliselt omakorda ka kogu riigi tasandi poliitikat.

Vaadates neli kuud enne valimispäeva reitinguid on hea mõte meeles pidada Niels Bohri kunagisi kuulsaid sõnu: “Ennustamine on väga keeruline, eriti mis puutub tulevikku”. Igasugune komakohaga täpsus on siin oktoobrikuiste valimistulemuste osas muidugi täielik enesepettus — samas üht-teist saab siiski arvata. Esiteks ei ole ilmselt kellelgi mingit suuremat kahtlust selle osas, kes Tallinnas valimised võidab. Seda teavad väga hästi ka kõik parteid ning nii võibki pealinnas juba täna näha positsioonide võtmist sügisese valimiste järgse koalitsiooni osas. Mõtet veel ühest kõik-Keskerakonna-vastu koalitsioonist ei saa veel päriselt maha matta, aga täna tundub siiski pigem tõenäoline, et me saame sügisel näha Keskerakonna tagasitulekut. Võimalike koalitsioonide aritmeetika sõltub muidugi tervest hulgast muutujatest (alates üldisest poliitilisest keskkonnast ja lõpetades konkreetsete kandidaatide asetustega piirkondades), mille osas täna on võimatu midagi kindlat arvata ning see on veel eraldi põhjus, miks erakonnad püüavad praegu oma võimalusi maksimaalselt lahti hoida.

Vaadates võimalikku mandaatide jaotust volikogus on esimene küsimus muidugi see, kui mitu erakonda sinna üldse pääseb — ja lahtine on asi siin Parempoolsete ning Eesti 200 osas. Üleriigilised reitingud on Eesti 200 jaoks muidugi juba mõnda aega väga tumedaid toone näidanud, aga kui vaadata ainult pealinna ning korrigeerida inimeste eelistusi oodatava valimiskäitumisega pakub meie mudel, et Eesti 200-l on hetkeseisuga siiski realistlik võimalus Tallinnas künnisest jagu saada. Ka Parempoolsetele pakub mudel nelja kohta volikogus ning kui nii peaks minema, siis osaleks võimaliku koalitsiooni kokkupanemises sügisel potentsiaalselt kuni seitse parteid.

Esikohal on turvalise vahemaaga Keskerakond, kelle mandaatide arv võiks tänase seisuga olla 28, neile järgneb Isamaa 14 ning Reformierakond 12 kohaga. Kuna volikogus on kohti kokku 79 paneb see Keskerakonna hetkel muidugi väga mugavasse positsiooni.

Vaadates erakondade toetust linnaosade kaupa avaneb suhteliselt ootuspärane pilt: Keskerakond võtab üsna kindlalt neli linnajagu (Lasnamäe, Mustamäe, Haabersti ning Põhja-Tallinna) ning on Isamaa ja Reformierakonnaga kaelakuti veel kahes (Kesklinnas ja Kristiines). Vaid Pirita ja Nõmme on piirkonnad, kus esikoha üle võitlevad Reform ja Isamaa omavahel.

Need, kellel on huvi meie mudeli Tallinna simulatsioonis sügavamalt kaevata, saavad seda teha siin. Sedamööda kuidas andmed laekuvad uuendame jooksvalt ka seda töölauda — ning anname sellest ka siin teada.